Otse põhisisu juurde

Protestimarsist rõõmupeoks

Üle kümne aasta on Tallinnas taas toimumas Pride rongkäik. Meie kogukonnas siiani vastakaid tundeid
tekitava rongkäigu juured ulatuvad poole sajandi tagusesse aega teisel pool Atlandi ookeani.
20. sajandi viie- ja kuuekümnendad aastad olid USA LGBT+ kogukonnale keeruline aeg. Vaatamata mitmetele rünnakutele kogukonna vastu puudus vähemustel seaduslik kaitse ning ühiskonna arusaamad tuginesid suuresti aegunud uuringutele ja mentaliteedile. Teisalt võib nimetada perioodi ka murranguajaks – üha enam hakkas LGBT+ kogukond võitlema oma õiguste ja kaitse eest ning erinevad protestiaktsioonid viisid meid ajaloo esimese Pride rongkäiguni.
Pride’ide eelkäijaks võib pidada 1960. aastatel korraldatud „Meeldetuletusaktsioone“. Igaastaselt kogunesid LGBT+ aktivistid 4. juulil Philadelphia Iseseisvushoonesse, meenutamaks avalikkusele tõsiasja, et LGBT+ inimestel puudub Ameerikas põhiseaduslik kaitse ning lisaks üldsusele kipub neid aeg-ajalt represseerima ka politsei.
28. juunil 1969 korraldas USA politsei üsna vägivaldse operatsiooni ühes populaarseimas geibaaris New Yorgis. Algselt pigem väikese välkoperatsioonina planeeritud külastus osutus süütenööriks, miks sütitas vastuseisu ja rünnakud politsei ja kogukonna vahel. Üsna pea liitusid LGBT+ kogukonnaga ka paljud kohalikud elanikud, kes astusid vastu vägivallatsemisele vähemuse suhtes.  Antud rünnak ja sellele järgnenud analoogsete aktsioonide vastu tekkinud protestivaim andsid tõuke tegutsemiseks – juba aasta hiljem toimusid USAs esimesed ametlikud Pride rongkäigud.
Kui New Yorgis on kuupäev seotud otseselt 1969. aasta sündmustega, siis mujal lähtutakse tänapäeval kohalikest oludest ja võimalustest. Paljude edaspidiste rongkäikude kuupäevad on seotud mõne konkreetse olulise kuupäevaga kohaliku kogukonna ajaloos. Näiteks toimuvad Moskva paraadid tavapäraselt maikuus, märkimaks 1993. aasta mais vastuvõetud seadusemuudatust, millega dekriminaliseeriti homoseksuaalsus Venemaal.
Pride’ide kohatundlikkus
Rongkäikude iseloom sõltub suuresti asukohariigist. Lääne-Euroopas ja USAs on need üldiselt muutunud ülelinnalisteks rõõmupidudeks, millest võtavad osa mitte ainult LGBT+ kogukonna liikmed, vaid kogu vabameelne publik. Valdavalt suvel peetavad Pride’id on laienenud haaravateks kultuurisündmusteks, mis pakuvad lisaks traditsioonilisele rongkäigule sisukaid arutelusid, kultuuri ja meelelahutust. Üha enam kujutavad Pride’id endast pigem suurt suvist rõõmupidu, a la karnevalid ladinamaades, kus pidutseb kogu linn.
6.–9. juulini kestva Baltic Pride’i teemaks “koos”. See pole vaid vihje kooseluseadusele. “Koos” tähistab ka koos olemist ja koos tegutsemist, aga ka koos kasvamist ja koos vananemist. Festivalikavast leiab maailmakino, rongkäigu, vabaõhukontserdi, konverentsi, näituseid, loovkirjutamise õpitoa, samast soost perede pikniku, mitu pidu ning ekskursiooni, mis avab Tallinna linnaruumi läbi LGBT+ ajaloo.
Ühtlasi on suuremad Pride’id muutunud ka populaarseks turismisündmuseks – neist suuremaid külastavad inimesed üle kogu maailma hoolimata orientatsioonist. Pisut meelevaldne paralleel, kuid surematut Romeo ja Julia armastuslugu võib ju nautida nii kirjandusteosena, balletina kui ka ooperina hoolimata orientatsioonist. Tõsi, igal Pride’il tasub ka meenutada, et võrdne kohtlemine on saavutatud läbi tõsise võitluse võrdsete inimõiguste eest ning endiselt on maailmas piirkondi, kus vähemustel puuduvad elementaarsed põhiseaduslikud õigused.
Paraku tuleb nentida, et Ida-Euroopa paraadid kalduvad meelsuselt tihti pigem protestiaktsioonideks. Erinevad opositsioonilised jõud ning kohati ajale tugevalt jalgu jäänud seadusandlus loovad olelusvõitlusliku olukorra, kus LGBT+ kogukonna peamiseks missiooniks muutub võrde kohtlemise eest võitlemine ja võrdväärse kohtlemise nõudmine. Tõsi, antud etapid on paljudes paikades varem läbitud ning meil jääb vaid loota, et üsna pea saavad ka ida-Euroopa riigid pigem ühiselt tähistada, mitte võidelda.
Kümme aastat pausi
Kui pöörata pilk Eestisse, siis vaatamata teatud radikaliseeruvatele hinnangutele on üldine hoiak Eestis tunnetuslikult paranemas. Tõsi, endiselt esineb ähvardamist, alandamist ja naeruvääristamist, kuid sellele vaatamata on rõõm märgata, et tasapisi on ka endises idablokis olukord muutumas ning näiteks uskumus, et geikohviku vahvlid on pedemaitselised*,  naeruvääristab pigem arvajat, mitte kohvikupidajat.
Eestis toimus esimene paraad 2004. aastal, muutudes koheselt iga-aastaseks sündmuseks kuni aastani 2007. Aastal 2008 kogunesid Baltikumi LGBT+ esindajad Siguldas ning ühiselt otsustati edaspidi korraldada kolme Balti riigi ühist Baltic Pride’i nimelist festivali, mis roteerub Baltikumi pealinnades. Eestis on Baltic Pride toimunud varem 2011. ja 2014. aastal, tõsi küll, ilma rongkäiguta. Keskendutud on pigem kultuuriprogrammile.
Käesoleval aastal toimub pärast kümneaastast pausi Tallinnas taas Baltic Pride’i raames ka rongkäik. Tallinn Pride kutsub kõiki, kes toetavad õiglast, võrdset ja kaasavat ühiskonda, üle kümne aasta taas üheskoos rongkäigus kõndima. Ürituse eesmärgiks on koos tähistada, kuid samuti anda hääl kogukonnale, kel on sageli raske end meie ühiskonnas kuuldavaks teha. 8. juulil kell 13 Viru tänavalt algav rongkäik on osa üheksandast Baltic Pride festivalist, mis tänavu toimub Tallinnas kolmandat korda. Igaüks on teretulnud rongkäiguga ühinema!
*emotsioon Rakvere Linna Päevade raames avatud Festhearti toetuskohvikust 7. juunil 2017

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Toeta Festhearti!

Hea Festhearti sõber ja toetaja! Suur heameel on teada anda, et oleme taas hooga käima lükanud meie ühise suursündmuse korraldamise. Meie programmijuht on juba Berliinis parimaid filme välja valimas. Me oleme veendunud, et Festhearti on Eestile vaja ning et tal on siin oluline koht. IV Festheart tuleb varasematest festivalidest poole suurem – esimene nädalavahetus Tartus ja teine Rakveres. Ole sõber, pane õlg alla! Seda enam, et sel aastal ei saa meie pikaaegne partner, Sotsiaalministeerium, meid toetada. Kui soovid ja pead võimalikuks meid toetada, siis rahalise panuse saad kanda meie Swedbanki arveldusarvele: MTÜ SEVENBOW EE652200221065965671 Kui Sa ei soovi, et Sinu nimi avaldatakse toetajate hulgas, märgi annetuse selgitusse “anonüümne annetus”. Ja nagu ikka – annetades vähemalt 10 eurot, kingime Sulle pileti ning annetades vähemalt 60 eurot, on Festheart 2020 ühe linna pass Sinu! Kohtume 2. - 4.10.2020 Tartus ja 9. – 11.10.2020 Rakveres. Üheskoos sõbraliku

Rahvusvaheline LGBTI+ filmifestival Festheart alustab sel aastal Pärnus

Kolmandat aastat toimuv baltikumi ainus LGBTI+ filmifestival Festheart on laienenud Rakverest väljapoole. Käesoleva aasta esimene linastus toimub 26. septembril kell 20 Pärnu kultuuriklubis Tempel, kus linastub film "Metsikud ööd Emily seltsis". Humoorika eluloodraama peategelast Emily Dickinsoni (komöödianäitleja Molly Shannoni kehastuses) on alati peetud enesessetõmbunud müürililleks, kes elas 19. sajandi teises pooles Massachusettsi väikelinnas Amherstis tagasihoidlikku erakuelu. Tegelikult kirjutas ta luuletusi, küpsetas piparkooke ja nautis aastatepikkust kirglikku armusuhet oma sõbra ja vennanaise Susaniga. Dickinsoni loomingust, milleks on teadaolevalt 1775 lühiluuletust, jõudsid kirjaniku eluajal trükki kõigest 7, kuigi neid jahtisid nii kirjastajad kui ka luuletaja venna ambitsioonikas armuke, kes kõik lootsid Dickinsoni loomingu paistel endale tähelepanu tõmmata. Vaimukas ja särtsakas pilk kuivikuks peetud kirjaneitsi elule, mis paneb mõtlema, kuidas inimesest l

Ole ausam kui Rakvere Linnavolikogu!

Rakvere Linn taaskord Festhearti ei toeta - Sul on võimalus olla parem inimene! Miks kiusata ühe korra, kui saab ka rohkem? 30. jaanuaril andis Rakvere Volikogu ühe äraütlemata kehva kordusetenduse. Vaatamata sellele, et eelmise aasta taotlusvooru vaidlused ootavad alles kohtu valvsat pilku ja otsust, on Linnavolikogu otsustanud korrata oma diskrimineerivat otsust ka sel aastal. Vastavalt Volikogu poolt kehtestatud korrale esitas MTÜ Sevenbow Rakvere linnale taotluse, küsides toetust 2019 Festhearti korraldamiseks. Kultuurikomisjon hindas kõiki taotluseid ning leidis, et meie taotlus on igati toetust väärt - vähe sellest, üldises pingereas olime pigem esimeste kui viimaste hulgas. Sellele vaatamata otsustas Volikogu vähendada meie toetust komisjoni ettepanekuga võrreldes 80%. Arvake ära, kas kõik teised toetused kinnitati vastavalt kehtivale korrale ja kultuurikomisjoni ettepanekule? Jah, muidugi! Kui keegi veel küsib, miks on Festhearti vaja, siis antud juhtum on muster