Algus

Augustis 2016 tuli Teet Arknale Keiole külla. Sume sügisene õhtu tee ja lihapirukatega aias, mis kulges edasi õhtusöögiks. Keio tegi seenekastet (saades hiljem teada, et Teet seeni ei söö). Nagu ikka – parandati maailma. Muuhulgas tuli teemaks ka peagi valmiv Rakvere Kino ja ühel hetkel käis Teet välja mõtte korraldada Rakveres LGBTI filmifestival. Samal õhtul sai selle üle pisut mõeldud, ka elukaaslaselt „jah“ sõna nõutatud ja kogu protsess algas.

Tasapisi hakkasime enda ideed inimeste peal testima – esialgu juba mainitud elukaaslane, seejärel lähemad sõbrad, Võrdõigusvolinik ja OMA keskus. Esimene ametlik väljaastumine tuli novembris, kui esitasime taotluse Rakvere Linnavolikogule. Vahepeal liitus korraldajatega Tiina – vaieldamatult üks suurimaid filmieksperte piirkonnas. Taas paar kuud vaikset asjaajamist. Üks esimesi käike oli Rakvere Teatrisse. Tutvustasime oma ideed ja meile isegi pisukese üllatusena saime vastuseks koheselt, et: „Muidugi, tehke ära!“ Tõsi, Teatrile oleme juriidiliselt rentnikud kuid nende moraalne tugi ja nõusolek olid ja on meile endiselt märkimisväärseks toeks.

Ja siis, veebruaris 2017, läks lahti. Taotlus tuli avalikuks ja puhkes sõda sotsiaalmeedias. Palju värvikaid kommentaare ja arvamusi, tuliseid toetajaid ja vastaseid. Oli väitlust, oli lahmimist, oli pisaraid ja naeru, naeru läbi pisarate ja pisaraid läbi naeru. Seda kõike on siiani! Kogu toonane melu tipnes Festhearti vastase meeleavaldusega Rakvere Linnavolikogu ees. See on esimene kord elus, kui keegi korraldas meie vastu meeleavalduse!

Vaatamata Linnavolikogu eitavale otsusele otsustasime protsessiga edasi minna. Muuhulgas korraldasime annetuskampaania – umbes kuuga kogusime pea 2500 eurot, ehk siis 1000 eurot rohkem kui Linnavolikogult taotlesime. Aitäh kõigile meie toetajatele! Usume, et suudame Teie abiga midagi maailmas muuta!

Siinkohal teeme tänukummarduse ka oma vastastele. Tänu teile oleme saanud meediakajastuse, mida poleks suutnud ise mitte kunagi kinni maksta. Lugematud kommentaarid, intervjuud ja arvamusavaldused. Olla ühel õhtul kõigis Eesti telekanalite uudistes – ühele väikelinna festivalile on see absoluutselt oluline!

Vahepeal oleme endale leidnud palju uusi sõpru nii Eesti Inimõiguste Keskuses, OMA Keskuses, Avatud Eesti Fondis kui mujal. Tasapisi laieneb võrgustik, mida on ürituse korraldamiseks vaja.

Ja siit edasi püüame olla oma korraldusajaloo dokumenteerimisel juba märksa täpsemad….. Hoia meie blogil silm peal!